Kokkuvõte 2013 a. tehtud rehabilitatsioonitööst

2013. aastal liitus Lootuse Küla programmiga 30 meest, mis on olnud ka enam-vähem viimaste aastate keskmine tase. Edukalt lõpetanuid oli 14 meest. Jätku- ehk treeningprogrammis osales 6 meest, kelledest selle on juba tänaseks edukalt lõpetanud 4.

Praegu, 2014. aasta veebruaris, osaleb Lootuse Küla rehabilitatsiooniprogrammis 13 meest ning sellele järgnevas treeningprogrammis õpivad lisaks 2 meest.

Üks oluline töövaldkond, mis kaasneb töös sõltlastega, on pereliikmete aitamine, teenimine, nõustamine. Selleks praktiseerime põhiliselt kahte erinevat viisi:

personaalsed paari-perenõustamise tunnid, kus abikaasad valmistavad nädala sees iseseisvalt tunniks ette ning peamiselt nädalavahetustel tuleme tunniks kokku; tavaliselt on tundide seeria vähemalt 10 ühe paari kohta; paaridel, kellega oleme seda praktiseerinud, on ilmnenud reaalses elus väga häid tulemusi;
situatsioonist lähtuvad personaalsete lahenduste otsimine ja nõustamine; see töö on pidev ja võiks öelda igapäevane, kuna enamus pereliikmeid on kaassõltlased ning vajavad samuti abi.

2013 a. programmi tulnutest 36% on olnud vene keelt kõnelevad ja 64% eestlased, see on suuresti erinev paarist eelnevast aastast, kui eestlaste osakaal oli langenud isegi 20%ni. Suurimaks mõjutajaks võib siin olla eestikeelses meedias hea kajastuse saamine Lootuse Küla tööle, seeläbi on eesti keelt kõnelevad inimesed julgenud loota abi saada ja meieni jõunud.
Nagu ka eelnevatel aastatel, on enamus liitunutest Tallinnast, Ida-Virumaalt või Harjumaalt, aga ka mujalt Eestimaalt.
Keskmine programmiga liitunute vanus on 27,5 eluaastat, see on pisut madalam, kui kõigi aastate keskmine ehk viimasel aastal on programmiga liitunud pisut nooremad mehed.
18 meest jätsid programmi pooleli ning lahkusid enneaegselt, nendest 6 meest juba esimese kuu jooksul. Viimane ei ole meile uus info, kõigi tegutsemisaastate jooksul oleme näinud, et 45% programmiga liitunutest lahkuvad esimesel kuul, kuna meiega liitumine toob neile kaasa liiga suure elu muutuse (ei saa tarvitada keelatud aineid, korrapärane päevaplaan, tööpraktika, õppetöö jne.). Selle vältimiseks rakendasime sissejuhatava programmi, kus Lootuse Külaga just liitunud mehed esimesel kuul osalevad personaalsetes spetsiaalsetes sissejuhatavates tundides ning nende küsimustega tegeletakse veelgi enam personaalselt, kui seni.

Kaks 2013. a. Lootuse Küla programmi lõpetanutest on õppimas Piiblikoolis Lätis. Ülejäänud mehed töötavad peamiselt Tallinnas või Keilas. Töökoha leidmisega enamusel meie programmi lõpetanutest raskusi pole olnud, tunnistades oma mineviku vigu ning samal ajal näidates uut elu koos Jumalaga, on erinevate tööpaikade uksed avanenud. Keilas töötamisel on ka oma põhjus, oleme seal kohe-kohe valmis saamas elamispindadega, kus lõpetanud saavad seatud tingimustel elada ja tööl käia kuni aasta.

Näeme, et Lootuse Küla lõpetanutel ei ole alati kerge integreeruda igapäeva ellu. Elu Lootuse Külas on ühtemoodi, elu ”muus maalimas” kohati raskem ning enam väljakutseid pakkuvam. Selleks arendamegi eelmainitud Keila keskust. Heameel on tõdeda, et kuna omame häid kontakte enamusega programmi lõpetanutega, siis nad otsivad abi meilt või saavad seda oma lähedastelt ning nad püüavad hoida kinni Jumalast ning puhtast teest. Rõõm on tõdeda, et eelmisel aastal abiellusid 5 Lootuse Küla programmi lõpetanud meest ning alustasid selle sammuga uut etappi oma elus.

Meie üheteistkümne tegevusaasta jooksul on 69% programmi lõpetanutest jäänud kaineks ning elavad head ja väärikat elu – käivad tööl ja maksavad makse, nende lähisuhted on taastunud ja nad täidavad oma kohust perekondade ning ühiskonna ees.

Kokkuvõtvalt: oleme hoidnud rehabilitatsiooni- ja treeningprogrammi viimaste aastate kõrget taset, samas lihvides ja parendades nüansse kõigis tegevusvaldkondades.