Statistika
Oleme kokku võtnud ja analüüsinud infot aastate jooksul programmi tulnud, siin õppinud ja edukalt lõpetanud meeste ja naiste kohta. Eesmärgiks oli programmis tehtud töö tulemuste teadvustamine, nende analüüsimine, tulemustest õppimine ja vajadusel töös muudatuste tegemine.
Lootuse Küla programm on kakskeelne, edastame toimuva alati kahes keeles – eesti kui ka vene keeles – analüüsides selgus, et vastuvõetud eestlaste ja vene keelt kõnelevate sõltlaste arv on praktiliselt võrdne. Kõiki tegutsemise aastaid arvesse võttes on küll eestlasi olnud mõne protsendipunkti võrra enam, kuid see võib olla üksikute aastate lõikes ka teisiti.
Kui analüüsida, millistest piirkondadest abivajajaid rohkem tuleb, siis üle poolte peavad oma viimaseks elukohaks Tallinna või Harjumaad, nii nagu kogu Eesti rahvastikust pea pooled elavad nimetatud piirkonnas. Kuid tulijaid on üle Eesti: Pärnust, Ida-Virumaalt, Lõuna- ja Kesk-Eestist, saartelt, jne. Samas teame, et suurel osal programmiga liitunutest puudub katus pea kohal, neil on katkenud suhted perega ning alalist elukohta enam polegi. Kuna nad ei suuda pidada töökohta või pole kunagi elus töötanud, siis ei oma nad ka isiklikku elamispinda.
Selgus, et vanus ei ole takistuseks ega ka eduks oma elu muutmisel. Ükskõik, mis vanuses mees ja naine saab oma elu meie toel muuta, kui ta ainult ise seda tõsiselt soovib. Läbi vaadeldud aastate on kõige noorem programmiga liitunu 19-aastane ning kõige vanem 69-aastane.
Teadsime seda tunnetuslikult, aga nüüd näitavad ka konkreetsed numbrid, et sõltlastele on esimene kuu üks raskemaid programmis. Just esimese kuu kestel lahkub programmist pea 45% vastuvõetutest. Seda peamiselt kahel põhjusel: tuleb loobuda oma sõltuvusest ning samas alustada kohe esimesest päevast programmiga – äratus 6.00, hommikusöök, vaikne aeg, õppetunnid, töö, lõuna, töö, õhtusöök, kohustused ja nii iga päev. Selline tegevustega täidetud elu on enamiku meie küla uute elanike jaoks midagi ootamatut ja rasket. Selleks, et kergendada vastuvõetud sõltlastel esimesel kuul programmi sulandumist, otsustasime rakendada kõigile vastuvõetutele sissejuhatava kursuse, kus neile toimuvad eraldi õppetunnid ja veelgi süvendatum personaalne nõustamine.
Kõige rõõmustavam meie töö juures on, et tervelt 69% programmi lõpetanutest elavad head ja korralikku elu. Neil on töö, nende suhted lähedastega on taastumas jne. Soovime nendele meestele ja naistele jõudu sellel teel edasi minna!
Üle 6% programmi lõpetanutest on aastate jooksul jäänud jätku- ehk treeningprogrammi, kus õppivad mehed ja naised on suureks eeskujuks põhiprogrammi meestele ja naistele ning olulised abilised Küla personalile nii tööpraktika läbiviimisel kui ka õppetöö korraldamisel. Samal ajal on nad ka alustamas iseseisvat tööd ühiskonnas – selgitustöö süstlavahetuspunktides, tegelemine kodututega ja vahetu suhtlemine ning nõustamine sõltlaste hulgas.